Tehnoloogia arenguga areneb pidevalt edasi ka valgustustehnoloogia, mille hulgas on kaks levinud valgustusmeetodit LED ja prožektorid. Kuigi neid kõiki kasutatakse valgustuse tagamiseks, on nende vahel mõned olulised erinevused. Selles artiklis uuritakse LED- ja prožektorite erinevusi, et saaksite teha teadlikke otsuseid oma vajadustele vastavate valgustuslahenduste valimisel.
Esiteks mõistame, mis on LED ja prožektorid. LED (Light Emitting Diode) on tahkis elektrooniline seade, mis suudab elektrienergiat otse valgusenergiaks muuta. Seevastu prožektorid on valgustusseadmed, mis kasutavad lambipirne suunavalguse saamiseks, paigaldades need peegeldavatesse tassidesse.
LED- ja prožektorite vahel on olulisi erinevusi mitmes aspektis:
Energiatarve: LED-i energiatarve on palju väiksem kui prožektorite oma. Tänu LED-ide suurele valgusefektiivsusele tarbivad nad vähem elektrit, säästes seeläbi energiat. Seevastu prožektorid vajavad sama valgusvõimsuse tagamiseks tavaliselt rohkem elektrit.
Luminestsentsi põhimõte: LED on vooluga juhitav pooljuhtseade, mis genereerib footoneid elektronide üleminekul energiaribade vahel. Kohtvalgustid seevastu põhinevad traditsioonilisel lambipirnitehnoloogial, mis genereerib elektrivoolu kaudu hõõgniidi kaudu soojusenergiat, stimuleerides seeläbi lambipirni sees olevat gaasi valgust kiirgama.
Eluiga: LED-ide eluiga on palju pikem kui prožektorite oma. Kvaliteetne LED-valgusti võib vastu pidada kuni 50000 tundi, traditsiooniliste hõõglampide või halogeenlampide eluiga on tavaliselt vaid paarsada tundi. Seetõttu on LED-il suurem vastupidavus ja töökindlus.
Värvitemperatuur: LED-ide ja prožektorite värvitemperatuur on samuti erinev. Värvustemperatuur on parameeter, mis kirjeldab valgusallika värvi, mõõdetuna kelvinites (K). LED-ide värvitemperatuuri vahemik on lai, ulatudes soojast valgest (2700K) külma valgeni (6500K) ja veelgi kõrgemale. Ja prožektoritel on valgema valguse saamiseks tavaliselt kõrgem värvitemperatuur.
Hämardamise jõudlus: LED-il on parem hämardamine. Enamikku LED-lampe saab hämardada dimmerite kaudu, et kohaneda erinevate valgustusvajaduste ja stseenidega. Kuid prožektoritel ei ole tavaliselt hämardusfunktsiooni, mistõttu on kasutamise ajal vaja täiendavaid dimmereid või kontrollereid.
Soojuse hajumine: LED-id toodavad vähem soojust, seega pole vaja muretseda soojuse hajumise pärast nagu prožektorid. Suure võimsusega või suurte LED-valgustite puhul tuleb siiski arvestada soojuse hajumist.
Kasutusala: LED-idel ja prožektoritel on erinevad kasutusalad. LED-e kasutatakse tavaliselt sisevalgustuses, taustvalgustuses, maastikuvalgustuses ja muudes valdkondades, samas kui prožektoreid kasutatakse sagedamini kommertsvalgustuses, lavavalgustuses ja muudes olukordades, mis nõuavad suunavalgustust.
Ohutus: ohutuse poolest erinevad ka LED ja prožektorid. LED on madalpinge ja madala vooluga seade, seega on see suhteliselt ohutu. Kohtvalgustid vajavad tavaliselt kõrget pinget ja voolu ning kui neid ei kasutata või ei hooldata õigesti, võivad tekkida ohud, näiteks elektrilöök.
Kokkuvõtteks võib öelda, et LED-l ja prožektoritel on mõlemal oma eelised ja puudused. Valgustuslahenduste valikul on vaja kaaluda tegelikest vajadustest lähtuvalt. Kui vajate kõrge värvitemperatuuri, suunavalgustusega ja hämardusfunktsioonita rakendusi, võivad prožektorid olla teile sobivamad. Kui aga vajate energiasäästlikke, kauakestvaid ja hämardatavaid valguslahendusi, võib LED olla parem valik. Lisaks on valgustuslahenduste valikul oluline arvestada ka maksumusega. Kuigi LED-ide esialgsed ostukulud võivad olla suuremad, võivad nende pikaajalised kasutuskulud olla nende pika eluea ja energiasäästuomaduste tõttu väiksemad. Seetõttu on enne otsuse langetamist oluline erinevaid tegureid igakülgselt läbi mõelda, et valida oma vajadustele kõige paremini vastav valgusskeem.
